NRNU MEPhI teadlased on õppinud kasutama külma plasmat biomeditsiinis NRNU MEPhI teadlased koos kolleegidega teistest teaduskeskustest uurivad külma plasma kasutamise võimalust bakteriaalsete ja viirushaiguste diagnoosimiseks ja raviks ning haavade paranemiseks. See areng on aluseks uuenduslike kõrgtehnoloogiliste meditsiiniseadmete loomisele. Külmplasmad on laetud osakeste kogumid või vood, mis on üldiselt elektriliselt neutraalsed ja mille aatom- ja ioontemperatuur on piisavalt madal, näiteks toatemperatuuri lähedal. Vahepeal võib niinimetatud elektronide temperatuur, mis vastab plasmaliikide ergastuse või ionisatsiooni tasemele, ulatuda mitme tuhande kraadini.
Külma plasma toimet saab kasutada meditsiinis – paikse vahendina on see inimorganismile suhteliselt ohutu. Ta märkis, et vajaduse korral võib külm plasma tekitada väga olulist lokaliseeritud oksüdatsiooni, näiteks kauterisatsiooni, ja muudes režiimides võib see käivitada taastavaid paranemismehhanisme. Keemilisi vabu radikaale saab kasutada otse avatud nahapindadele ja haavadele, konstrueeritud kompaktsete plasmatorude tekitatud plasmajugade või kaudselt põnevate keskkonnamolekulide, näiteks õhu kaudu. Vahepeal kasutab plasmapõleti esialgu nõrka täiesti ohutut inertgaasi –heelium or argoonja tekkivat soojusvõimsust saab juhtida ühest seadmest kuni kümnete vattideni.
Töös kasutati avatud atmosfäärirõhu plasmat, mille allikat teadlased on viimastel aastatel aktiivselt arendanud. Pidevat atmosfäärirõhuga gaasivoogu saab ioniseerida, tagades selle eemaldamise vajalikule kaugusele, mõnest millimeetrist kuni kümnete sentimeetriteni, et viia ioniseeritud neutraalne aine maht nõutavale sügavusele mõnda sihtpiirkonda (nt. patsiendi nahapiirkond).
Viktor Tõmošenko rõhutas: „Kasutameheeliumpeamise gaasina, mis võimaldab minimeerida soovimatuid oksüdatsiooniprotsesse. Erinevalt paljudest sarnastest arendustest Venemaal ja välismaal ei kaasne meie kasutatavates plasmapõletites külma heeliumiplasma tekkega osooni moodustumist, kuid see annab samal ajal selgelt väljendunud ja kontrollitava raviefekti. Selle uue meetodi abil loodavad teadlased ravida peamiselt bakteriaalseid haigusi. Nende sõnul saab külma plasmateraapiaga hõlpsasti eemaldada ka viirusliku saastumise ja kiirendada haavade paranemist. Loodetavasti on tulevikus uute meetodite abil võimalik ravida kasvajahaigusi. "Täna räägime ainult väga pealiskaudsest mõjust, paiksest kasutamisest. Tulevikus võiks tehnoloogiat arendada nii, et see tungiks kehasse sügavamale, näiteks läbi hingamiselundite. Seni teeme in vitro katseid, kui meie plasma interakteerub vahetult väikese koguse vedeliku või muude bioloogiliste mudelite objektidega, ”ütles teadusrühma juht.
Postitusaeg: 26. oktoober 2022
